Rulaadi rullimise kunst

Rulaadi rullimise kunst

Õhukeste liha, linnuliha, kala või lehtköögiviljade täitmise, kokkurullimise ja moorimise tulemuseks on rulaad, mis sai populaarseks juba 18. sajandil.

Üks vanimaid rulaadiretsepte on pärit 1740. aastal Amsterdamis avaldatud kokaraamatust „Le Cuisinier Gascon“. Peekoni, marineeritud kurkide ja sinepiga täidetud veiserulaad või hakklihaga täidetud valge peakapsa lehed on Euroopas levinud kodune toit, homaaritäidisega lestarulaad aga esmaklassiline gurmeeroog.

Miks on rulaad olnud nii populaarne juba peaaegu 300 aastat?

1. Rulaadi on lihtne valmistada. Pärast ettevalmistusi keeb see vaikselt ilma suuremat tähelepanu nõudmata, kui kaanega kaetud potis on piisavalt leent.
2. Rulaad on peen toit. Väljaspool hõrk lesta- või veisefilee, sees aga teine ootamatu maitseelamus: homaaritäidis või marineeritud kurgid.
3. Rulaad on mitmekülgne. Selle valmistamiseks sobib igasugune liha, mida saab pikkupidi peenteks viiludeks lõigata, näiteks veise-, vasika-, lamba-, uluki- või kalkuniliha. Ka lest ei ole ainus sobiv kala: kasutada võib ka merikeele-, lõhe-, tuunikala- või merlangifileed. Samuti võib kasutada lehtköögivilju, näiteks valge ja punase peakapsa blanšeeritud lehti, savoia kapsast, lehtpeeti või Hiina kapsast. Sama palju võimalusi on ka täidise tegemiseks: seened, köögiviljad, maitsetaimed, hakkliha, omlett, juust – sobib kõik, mis küpseb kiiremini kui välimine koostisosa.