Džinn on jälle moes – nii puhtalt kui ka kokteilides. Selle üleilmse buumi vallandajad on arvukad uued džinnimargid, mis ebaharilike taimesegudega suulage hellitavad.
Arvukatest uutest džinnimarkidest, mis viimastel aastatel on tekkinud, jääb Prantsusmaa Cognaci maakonnast pärit G’Vine Floraison küll kõige kaugemale algupärasest džinnist, mida põletati 17. sajandil Madalmaades geneverina teraviljast ja kadakamarjadest. G’Vine Floraisoni jaoks destilleeritakse esmalt veini neli korda ja põletatakse siis koos samuti destilleeritud viinamarjaõite (Floraison), kadakamarjade, ingverijuurte, lagritsa-magusjuure, kardemoni, Hiina kaneeli, koriandri, laimi, muskaadi ja Indoneesia kubeebapipraga veel kord. Tulemuseks on selgelt lilleliste ja õrnalt vürtsikate nootidega väga pehme džinn.
Peaaegu kõik uued džinnid sisaldavad rikkalikult (sageli salajasi) vürtse, taimi, tsitrusvilju, pähkleid ja õisi. Gabriel Boudier Prantsusmaalt Dijonist vürtsitab oma destillaati kadakamarjade, sidruni- ja apelsinikoorte, koriandri, heinputke, kannikesejuure ning fenkoliga, värvib selle safraniga ja paneb joogile nimeks Saffron Gin. Ameeriklane Guy Rehorst kasutab oma Rehorst Premium Milwaukee Gini jaoks magusat basiilikut ja Wisconsini ženšenni ning Austria Blue Gin sisaldab isegi 27 vürtsi 11 maalt. Joogimeistrite loovus ei tunne vürtside valikul ilmselgelt mingeid piire.
Paljude vürtside kõrval iseloomustab uusi džinne ka vaadis laagerdamine: Tad Seestedt ettevõttest Ransom Wines & Spirits (Sheridan, Oregon) laagerdab oma Old Tom Gini tammevaatides, kus enne valmisid Chardonnay ja Pinot Noir veinid. Tema kolleeg Paul Hletko (Evanston, Illinois) kasutab oma FEW Barrel-aged Gini jaoks ameerika tammest valmistatud endisi Bourboni viski vaate, samuti teevad Dave Rigo ja Greg Lehman (kunagine Šveitsi võrkpallimängija) ettevõttest Watershed Distillery (Columbus, Ohio) oma Bourbon Barrel Gini valmistamisel. Teised vabrikud kasutavad šerri või madeira vaate. Puit annab džinnile lisaaroomi ja struktuurse tugevuse.