Vaikselt ja salaja on valge vein Portugali loodeosa provintsist arenenud tähtsusetust massidele mõeldud veinist staariks kergete värskendavate veinide seas.
Kuni 1980ndate aastateni tuli suurimast Portugali veiniregioonist, mis ulatus Hispaaniast kuni Duoroni, ülekaalukalt kergeid kihisevaid punaseid veine. Vahepeal on olukord muutunud vastupidiseks. Umbes 85 protsenti kõikidest Vinho Verde veinidest on täna valged veinid. Need sobivad tunduvalt paremini kliimasse, mida mõjutavad mäestikud, jõeorud, Atlandi ookean, väga vihmane talv ja kevad (sademeid keskmiselt 1200 mm aastas) ning kuivad ja soojad suve- ja sügiskuud. Paks rohelusevaip katab kitsaid orge ja tasaseid alasid alla mereni välja.
Tootmispiirkond Vinho Verde sätestati seadusega juba 1908. aastal, alates 1959. aastast on sellel isegi garantiipitser. Täna hõlmab Vinho Verde DO 21 000 hektarit viinamarjakasvatusalasid, 129 000 viismamarjamäge, 47 viinamarjasorti, 25 500 veinitootjat ja 600 villijat, kes toodavad igal aastal umbes 85 miljonit liitrit veini ja ekspordivad seda 80 riiki.
Miks õnnestub Vinho Verde veinitootjatel toota nii kergeid ja mahlaseid veine, mille alkoholisisaldus on 11%? Selle põhjuseks on eelkõige kasutatud viinamarjasordid, millel on ka küpsena suur happesisaldus. Paljud neist on autochton, s.t nad kasvavad vaid Põhja-Portugalis.
Mahlase värskuse saavutamisele aitab kaasa ka malolaktilisest kääritamisest loobumine, mille korral õunhape muudetakse piimhappeks ja süsinikdioksiidiks ning kokkuvõttes vähendatakse happelisust.
Nii saadaksegi ideaalne valge Vinho Verde D.O., millel on tsitruseviljade ja roheliste õunade maitse, millele lisanduvad veel olenevalt kasutatud viinamarjasordist jääkommide, kiivi, ananassi ja mineraalide aroomid.
Klassikaline Vinho Verde D.O on segu mitmest viinamarjasordist, sealhulgas Alvarinho, Arinto, Avesso, Azal, Batoca, Loureiro ja Trajadura. Vahepeal tehakse Vinho Verde veine aga ka ainult ühest sordist, nt ainult Loureirost või Alvarinho viinamarjadest. Need veinid on reeglina kompleksed ja eksootiliste viljade aroomidega, lisaks ei ole need nii happelised ning neis on suurem jääksuhkru osakaal.